Mõned karikatuurialbumid minu raamatukogust.
Some cartoon books from my library.
http://www.ralphsteadmanartcollection.com/
Ideede salvestaja, teine mälu taskus.
Üks minu esimesi diktofone aastast 1998 ja viimane aastast 2016.
Keegi suurtest on öelnud, et iga inimene on 5 minutit päevas geenius.
Rod Serling working on his script with a dictating machine, 1959
Kultussarjade Night Gallery ja Twilight Zone looja Rod Serling töötab diktofoniga. Aasta on 1959.
https://en.wikipedia.org/wiki/Rod_Serling
Mauri Kunnas
Ralph Steadman
Minu
kollektsiooni pärle - Ralph Steadmani "I Leonardo".
Ostsin selle raamatu Stuttgardist 1992.
Ostsin selle raamatu Stuttgardist 1992.
Nägin
80ndate lõpus Soome TVst dokfilmi selle raamatu tegemisest
ja see jättis mulle kustumatu mulje .Ralph Steadman rändas Itaalias Leonardo
DaVinciga seotud paiku mööda ja ammutas inspiratsiooni.
ja see jättis mulle kustumatu mulje .Ralph Steadman rändas Itaalias Leonardo
DaVinciga seotud paiku mööda ja ammutas inspiratsiooni.
Kõik värsked
muljed jäädvustas koheselt diktofoni peale -
ükski idee ega emotsioon ei läinud kaduma.
ükski idee ega emotsioon ei läinud kaduma.
Oma esimesel
välisreisil hankisin omale ka sellise aparaadi.
Sanyo mikrokassett diktofon mille ostsin Helsingist Renlundi
rauapoest oli oma aja tippklass ja nägi välja selline.
Sanyo mikrokassett diktofon mille ostsin Helsingist Renlundi
rauapoest oli oma aja tippklass ja nägi välja selline.
Võib vist
öelda, et tänu Ralph Steadmanile on diktofonid sellest ajast
saadik minu asendamatud töövahendid olnud.
saadik minu asendamatud töövahendid olnud.
Hiljem nägin
dokfilmi Mauri Kunnasest ja selgus, et ka tema on alati
diktofoni
kasutanud. Üks kodune hiiglaslik kummutisahtel oli tal kassette
tihedalt
täis.http://www.ralphsteadmanartcollection.com/
Üks minu esimesi diktofone aastast 1998 ja viimane aastast 2016.
Sony Micro Cassette Recorder M-800V_aastast 2002
ja ideid täis mikrokassettid. Väga tubli töövahend.
Keegi suurtest on öelnud, et iga inimene on 5 minutit päevas geenius.
Tähtis on see hetk ainult kinni püüda.
Ja parim püügivahend selleks on diktofon.
Firma Olympus andis koguni oma diktofonidele nimeks
"Pearlcorder" - ehk siis midagi pärli-püüdja-salvestaja taolist.
Diktofoni on
kasutanud paljud kirjanikud alates Agatha Christie'st
Dan Brownini.
Dan Brownini.
Karikaturistid ja illustraatorid Ralph Steadman ja Mauri
Kunnas
talletasid oma ideid samamoodi.
Mina sain just nendelt inspiratsiooni ,et seda imelist
töövahendit kasutada.
Kuna inimene räägib 7x kiiremini kui kirjutab siis diktofon on ideede salvestamiseks parim.
Diktofon on nagu teine mälu sinu taskus. Ja miks siis mitte töötada nutikamalt.Rod Serling working on his script with a dictating machine, 1959
Kultussarjade Night Gallery ja Twilight Zone looja Rod Serling töötab diktofoniga. Aasta on 1959.
https://en.wikipedia.org/wiki/Rod_Serling
Mauri Kunnas
Minu suur lemmik
Mauri Kunnas ja tema varane (1993)
koomiksialbum„Nyrok City“.
Ühes oma intervjuus ütles
Kunnas, et kuna soome rokkmuusikud seda teost palju
tsiteerivad,
siis ta kuulutas selle sarja KLASSIKAKS.
Mauri Kunnase kodulehekülg:
Mauri Kunnas Official Website:
http://maurikunnas.net
Mauri Kunnase intervjuu ajakirjale APU 1993.
Mauri Kunnase intervjuu ajakirjale APU 1993.
Mauri Kunnase kodulehekülg:
Mauri Kunnas Official Website:
http://maurikunnas.net
Mauri Kunnase intervjuu ajakirjale APU 1993.
Mauri Kunnase intervjuu ajakirjale APU 1993.
Mauri Kunnase esimesi raamatuid.
Mauri Kunnas tuntuim soome kirjanik maailmas.
Nii see on. Mari Kunnase raamatuid on tõlgitud 35 keelde ja
müüdud kokku umbes 9 000 000 eksemplari.
Eriti hästi on maailmas vastu võetud tema Jõuluvana teemalised raamatud.
Ühe temaga tehtud intervjuu pealkiri oli koguni humoorikas "Mauri Kunnas-Jõuluvana poeg"
At present Mauri Kunnas (born 1950) is undoubtedly Finland’s most successful author of children’s books. To date, way over forty books of his have been published, in thirty-five languages in thirty-six countries – including Finnish and Finland –, for a total of almost 9 million copies.
His books for children have aroused enormous interest around the world. The best-known internationally is Santa Claus. It has already been translated into twenty-six languages.
Kui Vammala Püha Olavi kirik 1997. aasta oktoobris tulekahjus
hävis, otsustas Mauri Kunnas toetada kiriku taastamist lasteraamatuga.
Koostöös Otava kirjastusega raamat valmis ja esimene tiraaž müüdi
läbi ühe päevaga. Kogu saadud tulu - pool miljonit soome marka
(üle170 000 €) - annetati kirikule.
Mauri Kunnase teoseid minu kogust.
Mauri Kunnas töötoas 2014.
Biitlid_Mauri Kunnas.
Piitles. Tarina erään rockbändin alkutaipaleesta.
Vaata videoklippi Mauri Kunnasest minu kodulehel:
Simon Bond
Priit Pärnalt
kingituseks saadud Simon Bondi
„101 võimalust kasutada surnud kassi“.
Võimalik, et
peale seda ilmusid minu piltidele kassid.
Ja ei taha enam ära minna.
Simon Patrick Everett Bond (1947-2011)
Well known as a cartoonist and illustrator, Simon Bond
became phenomenally popular in 1981 with the publication of his international
bestseller, 101 Uses of a Dead Cat. The charming linear style of his drawings
made the tone of his comedy seem all the darker.
In 1976, Simon Bond published his first book, Real Funny,
and soon afterwards developed the idea of macabre cartoons about dead cats,
prompted by Bernard Kliban’s surreal book, Cat (1975).
They first appeared in the pages of Esquire, but were not
collected as 101 Uses of a Dead Cat until 1981, once his friend, Terry Jones of
Monty Python, had recommended it to the British publisher, Methuen. The book
became an immediate and worldwide success, and was followed by many and various
publications, beginning with the cartoon collection, Unspeakable Acts (1982).
In 1982, Bond returned to London, and began contributing to
Private Eye and Punch, while also producing 101 More Uses of a Dead Cat, with
tie-in calendars appearing in 1983 and 1984.
Sempe
Jean-Jacques Sempé,
prantsuse kultuuri elav legend,
rahvusvaheliselt tunnustatud illustraator ja
karikaturist:
“Minu arvates on karikatuurid võrreldavad džässiga – küsimus
on
kordustes ja teema pidevates variatsioonides.
Muidugi on tarvis ka improvisatsioone,
et pilt elaks.”
Sempé esindab klassikalist nö. New Yorkeri koolkonda.
Ta on töötanud paljudele prantsuse lehtele, sealhulgas Paris-Matchile
alates aastast 1956.
Veel suhteliselt kõrges eas tegi ta rahvusvahelise läbilöögi ja
pääses The New Yorkeri kaanekunstnikute auväärsesse nimekirja.
Tema käe alt on tulnud pea sada suurepärst kaanepilti.
Sempé ütleb, et ta joonistab kiirelt, kuid viimistleb aeglaselt.
Intervjuu toimumise ajal oli Sempé 77 aastane ja ta joonistab
endiselt iga päev kaheksa tundi.
Ostsin selle Sempé albumi oma igasuvisel inspiratsioonirännakul
Helsingi "Akadeemisesse kirjakaupasse". See on Euroopa suuruselt
teine raamatupood ja valik on ka vastav.
http://www.condenaststore.com/-st/Jean-Jacques-Sempe-New-Yorker-Covers-Prints_c147262_.ht
Sempé esindab klassikalist nö. New Yorkeri koolkonda.
Ta on töötanud paljudele prantsuse lehtele, sealhulgas Paris-Matchile
alates aastast 1956.
Veel suhteliselt kõrges eas tegi ta rahvusvahelise läbilöögi ja
pääses The New Yorkeri kaanekunstnikute auväärsesse nimekirja.
Tema käe alt on tulnud pea sada suurepärst kaanepilti.
Sempé ütleb, et ta joonistab kiirelt, kuid viimistleb aeglaselt.
Intervjuu toimumise ajal oli Sempé 77 aastane ja ta joonistab
endiselt iga päev kaheksa tundi.
Ostsin selle Sempé albumi oma igasuvisel inspiratsioonirännakul
Helsingi "Akadeemisesse kirjakaupasse". See on Euroopa suuruselt
teine raamatupood ja valik on ka vastav.
http://www.condenaststore.com/-st/Jean-Jacques-Sempe-New-Yorker-Covers-Prints_c147262_.ht
Tomi Ungerer
Tomi Ungereri kujundid sätendavad vaimukusest, milles
tema mõistuse
teravad kandid eredalt peegelduvad. Joonistaja lõtv käsi heidab piirjoonte
olemuse paberile pingutuseta ja raevukas tempos. Lusti ja viha fuuriad
näivad joonistussulge tagant kihutavat. Ta rahuneb alles karikatuuride
sihtpunktis – puändi juures.
teravad kandid eredalt peegelduvad. Joonistaja lõtv käsi heidab piirjoonte
olemuse paberile pingutuseta ja raevukas tempos. Lusti ja viha fuuriad
näivad joonistussulge tagant kihutavat. Ta rahuneb alles karikatuuride
sihtpunktis – puändi juures.
Hr Ungerer ei vaja seejuures sõnu. Ta elustab
kujundliku puändi,
mis ise sisu selgitab. Karikatuur ei ole rahusti, kuid Ungerer annab oma
rahustid kätte šarmiga. Mänglevuses peitub Ungereri käekirja
enesestmõistetav loomulikkus, mis vaatajale vahetult mõjub.
Mis joonistuslike metafooride mitmetähenduslikkusesse puutub,
mis ise sisu selgitab. Karikatuur ei ole rahusti, kuid Ungerer annab oma
rahustid kätte šarmiga. Mänglevuses peitub Ungereri käekirja
enesestmõistetav loomulikkus, mis vaatajale vahetult mõjub.
Mis joonistuslike metafooride mitmetähenduslikkusesse puutub,
siis siin lähevad tõlgendusvõimalused Tomi Ungereri puhul vähem
laiuti kui sügavuti. Selles mõttes võivad tema viis joont ammendamatud olla.
laiuti kui sügavuti. Selles mõttes võivad tema viis joont ammendamatud olla.
Joonistada tähendab Ungereri jaoks ära jätta
niipalju kui võimalik ja
tekkinud vaba ruum reserveeritakse vaataja fantaasiale.
(Harald Kretzschmar'i eessõnast saksakeelsele väljaandele)
tekkinud vaba ruum reserveeritakse vaataja fantaasiale.
(Harald Kretzschmar'i eessõnast saksakeelsele väljaandele)
http://www.tomiungerer.com
Reiser
B.Kliban 1935-1990. Üks paremaid kassipiltide joonistajaid üldse.
http://en.wikipedia.org/wiki/B._Kliban
Hans Traxler "Gummibärchen"
Menchen Medien Mutationen
Charles Addams
J.J. Sempe
Mick Stevens
Arnie Levin
Victoria Roberts
Saul Steinberg
Gary Larson
Reiser
Jean-Marc Reiser was one of the foremost French humorists of
the 1960s and 1970s, infamous for the controversial cartoons and comics he made
for magazines like Hara-Kiri, Charlie Hebdo and L'Écho des Savanes. Throughout
the 1960s, Reiser also drew for the big press, providing work to magazines like
Arts, Noir et Blanc, La Vie du Rail, Week-End, Paris-Match, Le Journal du
Dimanche and Elle.
B.Kliban
http://en.wikipedia.org/wiki/B._Kliban
Minu parimad pildid sünnivad ka täpselt nii...
Tee pealt eest, siga! Karikaturist tuleb!
Artist B. Kliban was a very private person. He never liked being photographed or doing interviews and he loved how he could go out in public without being recognized. He only granted three interviews during his career; "The New York Times" magazine, "Rolling Stone" magazine and only one recorded interview. Stephen Banker was an on-air columnist and reporter for Canadian Broadcasting Corp and a correspondent for CBS TV. When he asked B. Kliban for an interview, Kliban declined. Knowing that Kliban was a huge fan of cartoonist Saul Steinberg who worked for the "New Yorker" magazine, Banker offered the rare taped interview he had done with Steinberg in exchange for an interview with him. It was an offer Kliban couldn't refuse. You have a chance to hear his voice in this very candid interview!
Stephen Bankeri intervjuu B.Klibaniga. Kliban ei armastanud intervjuusid anda.
Samuti nagu teine karikatuurigeenius Saul Steinberg. Mõlemad pidasid sügavalt lugu oma privaatsusest ja vältisid ajakirjanikke niipalju kui võimalik.
B.Kliban on kuulus ka selle poolest, et temast pole säilinud ka ühtegi fotot.
On vaid tema joonistatud autoportree.
B.Klibani intervjuu minu kodulehel:
Hans Traxler
Hans Traxler "Gummibärchen"
"Gummibärchen"
Sebastian Krüger_Medien mutationen
Edika
Edika
John Callahan
John Callahan Cartoons. Ostsin Stuttgardist
aastal 1992.
John Michael Callahan (February 5, 1951 – July 24, 2010) was
a cartoonist, artist, and musician in Portland, Oregon, noted for dealing with
macabre subjects and physical disabilities.
Accident and career
Callahan became a quadriplegic in an auto accident at 21. The
accident happened in Callahan's car after a day of drinking. His car was being
driven by a man with whom he was bar hopping.
Following his accident, he became a cartoonist, drawing by
clutching a pen between both hands. His visual artistic style was simple and
often rough, although still legible. It has been likened to that of William
Steig, James Thurber, Richard Condie, and Ben Wicks.
Callahan's cartoons dealt with subjects often considered
taboo. His black humor may be exemplified by the title of his
"quasi-memoir", Will the Real John Callahan Please Stand Up?. The
subject matter and treatment of his cartoons shares something with the work of
Charles Addams, Gahan Wilson, and especially Charles Rodrigues, although it is
much more aggressive than even the Playboy cartoons by these cartoonists.
For 27 years until his death, Callahan's work appeared in
the Portland newspaper Willamette Week, whose cartoons occasionally led to
boycotts and protests against the paper.
From the warped mind of one of America’s most twisted
cartoonists comes The Best of Callahan–a wildly satirical, wickedly funny
collection of favorite cartoons, of fans and author alike. Warning: This book
is not for the timid, the easily offended, the politically correct, or your
grandparents. It’s for people who like their humor dark . . . about issues Mom
and Dad told us were impolite to talk about in public. If you find offense, you
shouldn’t have been looking! We’re not the boss of you. . . .
" John is the funniest man on four wheels."
Robin Williams
"He makes my won work look normal.”
Gary Larson,
creator of The Far Side
"When people laugh like hell and then say, "That's
not funny,' you can be sure they're talking about John Callahan."
P.J. O'Rourke
"He is either brilliant and savagely honest, or he is
sick."
The New York Times
"Rude, shocking, depraved, tasteless - Callahan gets
called all the adjectives cartoonists crave to hear."
Matt Groening,
creator of The Simpsons
John Gallahan "Will the Real John
Callahan Please Stand Up".
Soomekeelne album. Ostsin
Helsingist, Akadeemisest Kirjakauppast detsembris 2016.
John Gallahan "Will the Real John
Callahan Please Stand Up".
Soomekeelne album.
MAD
Tom Cheney
The Big New Yorker Books of Cats
The Big New Yorker Books of Cats
Sam Gross
J.J. Sempe
Mick Stevens
Arnie Levin
Victoria Roberts
Saul Steinberg
Paul Hogarth
Paul Hogarthi
illustratsioonid ajakirjas Ameerika (vk) 1980
Selle ajakirja numbri
kinkis (minu tungival pealekäimisel)
mulle üks Moskva kunstnik.
Olin
80ndate alguses sealses filmistuudios animatsiooni õppimas.
Need illustratsioonid
rabasid mind esimesest pilgust oma
laheduse ja vabadusega. Ilmselt oli see parim, mille ma
Moskvast kaasa tõin. Sest animaatorit minust ei saanudki.
Aga Hogarthist olen vaimustuses tänaseni. Vaatan tema pilte
alati kui tunnen, et olen oma tööga ummikus ja vajan kiiret
vabaduse ja laheduse dopingut.
laheduse ja vabadusega. Ilmselt oli see parim, mille ma
Moskvast kaasa tõin. Sest animaatorit minust ei saanudki.
Aga Hogarthist olen vaimustuses tänaseni. Vaatan tema pilte
alati kui tunnen, et olen oma tööga ummikus ja vajan kiiret
vabaduse ja laheduse dopingut.
Väga tähelepanuväärne on see, kuidas sel ajal joonistusi
ajakirjas esitleti. Ajakiri Ameerika (vk) oli suureformaadiline
ajakirja Life stiilis väljaanne. Umbes samas mõõdus tänapäevaste
ajalehtedega ja trükitud väga heale paberile.
Ja see oli kindlasti üks põhjuseid, miks need pildid nii võimsalt
mõjusid. Suur formaat ja hea paber lasid kunstniku talendil
täiega särada ning mõju oli absoluutselt vapustav.
Igatahes mina, noor algaja kunstnik, ei olnud pärast nende
piltide nägemist enam see kes varem.
ajakirjas esitleti. Ajakiri Ameerika (vk) oli suureformaadiline
ajakirja Life stiilis väljaanne. Umbes samas mõõdus tänapäevaste
ajalehtedega ja trükitud väga heale paberile.
Ja see oli kindlasti üks põhjuseid, miks need pildid nii võimsalt
mõjusid. Suur formaat ja hea paber lasid kunstniku talendil
täiega särada ning mõju oli absoluutselt vapustav.
Igatahes mina, noor algaja kunstnik, ei olnud pärast nende
piltide nägemist enam see kes varem.
Paul Hogarthi illustratsioonid ajakirjas Ameerika (vk) 1980.
Paul Hogarthi illustratsioonid ajakirjas Ameerika (vk) 1980.
Paul Hogarth, OBE, RA
(4 October 1917 – 27 December 2001)
was an English artist
and illustrator. He is best known for
the
cover drawings that
he prepared in the 1980s for the Penguin
edition of Graham
Greene's books.Paul Hogarth was
a painter with a
talent for illustration and reportage, which was
allied to his love of
travel.This led him to produce drawings
and watercolours
recording events and placesall over the world.
As an illustrator he studied under James
Boswell, and worked
with a number of
eminent authors, including Robert Graves,
Graham Greene,Brendan
Behan, Lawrence Durrell
and William Golding.He
was elected an associate member
of the Royal Academy
in 1974, a full member in 1984;
and was awarded the
OBE in 1989.
His work is held in collections worldwide, and
he exhibited
regularly in the
Francis Kyle Gallery in London.Gary Larson
The Far Side Gallery 4.
The Far Side Gallery 4. Foreword by Robin Williams.
Üks väheseid pilte Gary Larsonist.
Üks minu suuri lemmikuid on aastaid hoidnud ennast avalikkuse pilkude eest.
Siin seal üks ja seesama postmargi suurune foto miljonite lemmikust.
Siin seal üks ja seesama postmargi suurune foto miljonite lemmikust.
Ja nüüd peale tema tööde 20 aastast fännamist avastasin veebist lõpuks ometi foto tema töötoast. Ja veidi hiljem ka video...lausa intervjuu minu meelest viimaste kümnendite kõige geniaalsema karikaturistiga.
The Far Side 1986 Gary Larson interview
Vaatamata oma tohutule populaarsusele õnnestus Gary Larsonil
The New Yorker'le teha vaid üks esikaas.
Tema suurepärane pilt ehib 2003 aasta 17. novembri ajakirjanumbri esikaant.
Minu kõige esimene Larsoni album, mille mulle lahkelt saatis
tädi Eha New Yorgist.
Gary Larsoni karikatuurialbumeid minu kogudest.
The Best of Rejection Collection. Too Dark for The New Yorker.
Roz Chast "Going Into Town" A Love Letter to New York
Roz Chast "Going Into Town" A Love Letter to New York
National Bestseller