Uus raamat! Ilmar Tomusk "Kolmanda A kriminalistid"

Ilmar Tomusk "Kolmanda A kriminalistid"

Kirjastuselt Tammerraamat.

Tiia Selli "Kuningas Lambapea ja Piripoti Kuning­riik"

Raamatud, mida lapsed võiks lugeda

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse žürii koosseisus Mare Müürsepp (esimees), Anu Kehman ja Mika Keränen valis nominentideks järgnevad raamatud.

Tiia Selli

«Kuningas Lambapea ja Piripoti Kuning­riik»

Tänapäev, 158 lk

Christmas Market_Jõuluturg Tallinnas

KALENDER 2012. Muinsuskaitse all olevad Eesti tuletornid

Rannarahva Muuseumi tellitud 2012. a kalendris on Kaido Haageni pildistatud tuletornid, mia on Eestis muinsuskaitse alla võetud. Neid on 16. Kaanel on valge ja sihvakas Tahkuna tuletorn, mis toodi siia otse Pariisi maailmanäituselt.

Talv hakkab juba olema ukse ees, vaadake kui mõnusalt on see laotunud Suurupi ülemise tulertorni ümber!

Eesti ainuke puidust tuletorn on Suurupi alumine. Valge, elegantne ja suvine.

Keri vapper karahvinikujuline torn seisab kesk sügavat merd ja laguneb tasahilju. Ilmselt viisakusest küll Soome poolt küljest...

Vormsi tuletorn on aga kokku monteeritud Liivimaa tehases valmistatud malmplaatidest.

Kalendri on kujundanud Anneliis Aunapuu.

Vaata lisa - http://www.anneliisaunapuu.com/#KALENDER_tuletornid

Uus raamat! Ilmar Tomusk "Inglid kuuendas b-s"

INGLID KUUENDAS B-S

Ilmar Tomusk
illustreerinud Hillar Mets

Kõik selle raamatu kaante vahel olevad lood ei ole päriselt juhtunud. Õigupoolest on paljud neist küll päriselt juhtunud, kuid vahest natukene teistmoodi, kui Ilmar Tomusk on kirja pannud.
Mis saab väiksest Jürgenist, kes ei oska esimesse klassi minnes isegi oma nime kirjutada?
Kuidas läheb perel, kus isa on kaotanud töö ning pank tahab nende korteri müüki panna?
Mismoodi lõpeb terve klassitäie lastega merehätta jäänud laevaloksu merereis?
Mis juhtub tüseda ärahellitatud memmepojaga pärast seda, kui ema on ostnud talle hamstri?
Inimeste kõrval tegutsevad raamatus ka putukas, paar neljajalgset ja õige mitu tiivulist tegelast. Viimastele mõeldes huvitas autorit kõige rohkem küsimus, kas kuuendas b-s õpivad tõepoolest mõned päris ehtsad inglid?

Kirjastus Tammerraamat.

Tiia Selli "Kuningas Lambapea ja Piripoti Kuningriik"

Illustratsioonid Tiia Selli raamatule "Kuningas Lambapea

ja Piripoti Kuningriik" 

Tobias ja teine B

Tobias ja teine B

Piret Raud

Tobias käib teises klassis ja tal on palju toredaid sõpru. Näiteks Uku, kellel on siga nimega Nossu ja pikkade juustega muistsed esivanemad. Või Linda, kes oskab balletti ja teab, mis tähendab „autogramm”. Või hoopis Gregor, kes on küll kohutavalt riiakas, ent sellest hoolimata lahe kaaslane.
Üheskoos võtavad lapsed nii mõndagi naljakat ette ja kuigi kõik ei pruugi just alati niimoodi laabuda, nagu algselt plaaniti, lõpeb kõik ikkagi hästi.

Tänase päeva Eesti koolilaste elu on kirjeldatud suure soojuse ja heatahtliku huumoriga ning see pakub mõnusat äratundmist kõigile.

Kirjastus Mustvalge

Illustratsioonid lasteajakirjale Täheke.

Suvi

Kopli tänav

„Koolipapa perekohvik“ Kopli tänaval

„Keina Maarahwa Kohwik“

"Rootsi kohvik"

„Romantiline Rannatee“

"Mamma Mia"

Päevasaare pealinna kohvikutuur

Hiidlaste suve tippsündmusel näidati vanakraami ja kodust hubasust, vihjates ka saarlaste haardele Gotlandist Vahemereni välja.

Augusikuu esimesel laupäeval, vahemereväärilises suvelõõsas oli hulk rahvast kogunenud Hiiumaa (Dagö ehk Päevasaare) pealinna südamesse. Oodati, et linnapea kuulutaks avatuks Kärdla suve tippsündmuse, kohvikutuuri. Püünele ei roninud aga tüse veteran, vaid hoopis noor mees, Kosovo ja Afganistani sõjaväljadel karastunud Georg Linkov. (Pähe tikkus mõtteseos, et erinevalt mõnest suurest linnast on väiksemate linnade peadeks tõstetud noored mehed, kellel näib jätkuvat energiat ja tahtmist asju õiges suunas liigutada. Jõudu neile vastu seismaks võimu ahvatlustele...)

Avamise käigus hakkas selguma ka kohvikutuuri olemus. Üritusel, mida korraldati Hiiumaa Turismiliidu juhi Ly Kauksi eestvedamisel nüüd neljandat korda, pakutakse viieteistkümnes väljavalitud paigas (enamasti koduaedades) päeva jooksul möödakäijatele kohvi, kosti ja värvikaid elamusi. Linnapea tervitas Kärdla kui „kohvilähkrite linna“ poolt kõiki Hiiumaa „teisi rahvusi“, kel on ajalooliselt välja kujunenud omad hüüdnimed. Näiteks teiseks suuremaks seltsinguks on Käina kandi „odratolgused“. Eks nimi tule eelistustest – õllevirdega harjunud maarahvas pidas saksikuma linnarahva kohvilembust peenutsemiseks ning nimetas nende lemmikvedelikku arvustavalt lehmamustaks. Rahvamassi tervitades loetles linnapea teisigi seltsinguid; kohal olnud palju "võsahiidlasi", aga kõige rohkem muidugi "suvehiidlasi", kes on läinud Hiiumaalt vaikust ja rahu otsima.

Kõik viieteistkümmend kohvikupidajat said linnapea käest oma paiga tähiseks ürituse sümboli – pitsilise päevavarju. Muide, päevavarjud oli pitsilise katte saanud ühe kohaliku proua käe all... Külalistele jagati legendiks linna kaardid, kuhu olid märgitud kõik 15 tulipunkti. Ning tasahilju hargnesid huvilised linna peale laiali. "Umbes kolmandik on omad, ülejäänud on külalised," hindab linnapea rahvahulka.

Miks siis 15? Kas rohkem tahtjaid ei ole? „On ikka, meil oli siin tihe konkurss, pakkujad pidid selge imago looma. Leiame, et rohkemaks neid paiku ka ajada ei saa, siis läheb hirmsaks traageldamiseks,“ põhjendab linnapea. Pigem on 15 juba selline kogus, mis vajab soojendust ja järelpidu. Nii alustaski päeva juba varahommikul Ave Alavainu kahetunnine „Kohvilähker“ ning lõpetuseks pakkus praamiootajatele lohutust „Krt, veel üks kohvik“ Heltermaa käsitöökaubamajas.

Kohvipaikades pakuti teatraalseid meeleolusid. Nukuteatri esisel liikusid haaremipükstes tilisevaservaliste rättidega neiud, kutsudes idamaisesse kohvikusse "Fattima". Ahvatlusteks kuld-kard, vesipiibud ja halvaa. Kohvikuks „Mamma Mia“ maskeerunud sadamakõrtsi ümber kaikus Kreeka muusika, maja ees tossavast välikatlast jagas kulbiga vehkides lambasuppi kreeka kokapoisiks maskeerunud Maalehe peatoimetaja Aivar Viidik. Vetelpäästesadama esisel oli avatud kohvik „Vanamees ja Meri“, kus võrgukuhjade ja paadipõhjade vahel pakuti suitsulesta.

Vanavara austavatel hiidlastel oli igas hoovis välja panna põnevaid vanu tööriistu ja muud kodukraami. Mitmes paigas oli külastajatel teretulnud kätepesuvõimalus, vana aja moodi kauss pingil, kõrval kann veega, seep ja tikitud käterätik...

Terve Kopli tänav oli liitunud „Koolipapa perekohvikuks“, kandes seda austavat nime ajaloolistel põhjustel. Seal oli välja seatud Kevadet meenutavaid vanu kooliasju ja ka vana viiul, ühtlasi tõestati, et maja vana harmoonium veel täit häält teeb. Tihedas eeskavas tutvustati muusika kõrval ka koha ajalugu ja vanu koolimälestusi. Muusikahindajate hulgas oli näha ka pärishiidlast Erkki- Sven Tüüri.

Linna peal pakuti vanaemanostalgia kõrval ka isade nostalgiat – hambaarst doktor Jänes oli külla kutsunud Hundi ja sisse seadnud pelmeeni- ja teekohviku, lähedal bussijaamas oli avatud Кохвик Вакзал. Vanas elektrijaamas, kioskis "Patarei", pakuti jahutusvedelikke ja küpsiseid temaatiliste nimetustega nagu Jahe juhe, 4 wolti ja Elektrilöök... Ohtlikke küpsiseid krõbistamast leidsime ka „suvehiidlase“ Heiki Ernitsa, rääkimata sellest, et terve tuuri tegi kaasa „peaaeguhiidlane“ Hillar Mets.

Odratolgusedki (Käina rahvas) olid kohale tulnud, parki püstitatud telgid kandsid nime „Keina Maarahwa Kohwik“, lustiks klõbistas paar neidu seal kandleid. Aga kohvi asemel pakuti seal muidugi koduõlut, ube ja suitsusinki.

Saksikumat stiili esindas kalevivabriku-aegses Pikas majas kohvik „Parunite Balkon“. Ei puudunud ka trendikas ökokohvik "Kapsauss", kus lisaks kasulike taimede tutvustamisele määrati soovijate biomarkerit (bioolendi biotoiduskeemi) ning tehti massaaži.

Esmakordselt olid ühe kohviku üles pannud ka maarotid Pärnust, kes meelitasid oma mereäärsesse telki „Romantiline Rannatee“ kuivatatud tuulehaugide ja romantilise meeshäälega. Rahvusvahelisust ja ülemerehõngu tõid sisse paigad "Rootsi kohvik" ja „7 ühe hoobiga“, kellel teemaks 7 suuremat Läänemere saart. Tolles aias kõlas võõrkeelne laul ja skandinaaviapärane viiulimäng, vahele pajatas jutuvestja naabermererahvaste lugusid. Et kohvikulaupäev hiljem unenäona ei näiks, võis sealt koju kaasa osta näiteks purgi Gotlandi põldmarjamoosi. Hea on.

Anneliis Aunapuu http://www.anneliisaunapuu.com

Loo autor Tahkuna tuletorni jalamil. Mõni hetk enne vabaõhuetenduse algust.

Tuulesaared. Theatrumi vabaõhuetendus Tahkuna tuletorni õuel

Teatrilava Tahkuna tuletorni õuel

Tahkuna tuletorn Hiiumaal

Suvine kinopäev Tallinnas

Lõpuaktus

„Lõpuaktus” on lõbus lugu sellest, mis võib juhtuda ühe täiesti tavalise kooli lõpuaktusel. Raamat annab võimaluse rõõmsaks taaskohtumiseks Ilmar Tomuski eelmistest raamatutest pärit Volliga, kes on vahepeal paar aastat vanemaks ja kõvasti targemaks saanud. Samuti kohtute uuesti ka põhikooli seljataha jätnud Johannesega, kelle elust nii mõndagi põnevat välja koorub.

Lisaks nendele saate tuttavaks mitme asjaliku ametimehe, õpetaja ning terve trobikonna toredate poiste ja tüdrukutega, kelleta poleks lõpuaktuse korraldamisel lihtsalt mitte mingit mõtet.

Kirjastus "Tammerraamat"

Eurofamily

Humorous graphic design for advertising materials 2010.

Information Bureau of European Parliament in Estonia