Saturday, September 7, 2013

Uus raamat! Ilmar Tomusk "Kriminaalne koolipapa"


Piia ja Mati ehk kriminalistid Kribu ja Krabu on jõudnud viiendasse klassi, Metsatuka gümnaasium on aga saanud uue direktori. Lahke ja sõbralik direktor ei pahanda hilinejatega ega küsi puudumistõendeid, koolielu muutub toredaks ja lahedaks. Vahetunnis võib meeletult mürada, sest puhata saab ju ka tunni ajal. Alguses on kõik rõõmsad, kuid lõpuks on koolis kord täiesti käest ära, lisaks hakkavad seal toimuma kummalised vargused. Kribu ja Krabu peavad taas oma pead tööle panema, et varas kätte saada. Loomulikult aitab neid seejuures sõber Paul, kes kaugel Šotimaal arvutiteadust õpib. Sel korral läheb lugu juba päris kriminaalseks.
Kirjastuselt Tammerraamat.






Thursday, March 7, 2013

Uus raamat! Reet Bobõlski „Maailma parim tront“




MAAILMA PARIM TRONT
Autor: REET BOBÕLSKI




Trondiraamat pole tondiraamat

Jaanika Palm, Eesti Lastekirjanduse Keskus, DELFI TÄHEKE
 
Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse „Tänapäev“ viimase lastejutuvõistluse äramärgitud tööd jõuavad laste lugemislauale.
Reet Bobõlski „Maailma parim tront“ jutustab ühe väikese linna agulis mahajäetud ja pisut lagunenud majas elavast trondist, kelle ema on Norra troll, isa aga üks parimaid Eestimaa kolle.
Tront ei armasta kollitada ega tonditada. Talle meeldib hoopis oma öid mööda saata kaminatuld nautides ja lasteraamatuid lugedes. Muidugi saab uudishimulik ja avali meeltega tront hakkama ka palju muu vahvaga. Ta tutvub pensionil kellakäo ja taevast maale sadanud tähega, käib seenel, põeb tuulerõugeid ning võtab osa tontide olümpiamängudest. Mis aga saab siis, kui vanasse majja kolib inimpere? Kas leidub seal siis kohta ka trondile või on ta sunnitud uue elukoha otsima?

Raamatu on vahvate ja fantaasiaküllaste piltidega illustreerinud Hillar Mets.

Reet Bobõlski „Maailma parim tront“
Kirjastus „Tänapäev“ 2013, 184 lk







Tuesday, January 15, 2013

Uus raamat! Ilmar Tomusk "Kriminaalsed viineripirukad"







Ilmar Tomusk "Kriminaalsed viineripirukad"
Kirjastus Tammerraamat.

Noorte kriminalistide sari sai täiendust

Jaanika Palm, Eesti Lastekirjanduse Keskus, DELFI TÄHEKE
  
Naljakate Volli-lugude autorina tuntud Ilmar Tomusk alustas hiljuti uut vahvat sarja noortest kriminalistidest. Sarja peategelased on Piia ja Mati, hüüdnimedega Kribu ja Krabu. Nad on vaprad ja julged lapsed, kelle eest ei saa kurjategijaid ka välisriikidesse põgeneda.
Sarja esimeses osas, mis kannab pealkirja “Kolmanda a kriminalistid”, satuvad lapsed kurikaelte varastatud vana ja väärtusliku raamatu jälil Soome. Sarja teine osa, „Kriminaalsed viineripirukad“, mis kirjeldab umbkaudu aasta pärast toimuvaid sündmusi, viib Kribu ja Krabu aga külaskäigule Šotimaale. Lisaks lahendatavatele põnevatele krimilugudele saab lugeja teada nii mõndagi huvitavat ka nende omapäraste maade kohta.

Vahvad tegelased ja soe huumor, ootamatud sisupöörded ja ilmekas väljendusviis teevad Tomuski krimilugudest meeliköitva lugemise.


Elton John

Loch Ness ja Ogopogo

Friday, April 13, 2012

Thursday, March 1, 2012

Tiia Selli "Kuningas Lambapea ja Piripoti Kuning­riik"



Raamatud, mida lapsed võiks lugeda

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse žürii koosseisus Mare Müürsepp (esimees), Anu Kehman ja Mika Keränen valis nominentideks järgnevad raamatud.
Tiia Selli
«Kuningas Lambapea ja Piripoti Kuning­riik»
Tänapäev, 158 lk


Tuesday, November 8, 2011

KALENDER 2012. Muinsuskaitse all olevad Eesti tuletornid

Rannarahva Muuseumi tellitud 2012. a kalendris on Kaido Haageni pildistatud tuletornid, mia on Eestis muinsuskaitse alla võetud. Neid on 16. Kaanel on valge ja sihvakas Tahkuna tuletorn, mis toodi siia otse Pariisi maailmanäituselt.

Talv hakkab juba olema ukse ees, vaadake kui mõnusalt on see laotunud Suurupi ülemise tulertorni ümber!

Eesti ainuke puidust tuletorn on Suurupi alumine. Valge, elegantne ja suvine.

Keri vapper karahvinikujuline torn seisab kesk sügavat merd ja laguneb tasahilju. Ilmselt viisakusest küll Soome poolt küljest...

Vormsi tuletorn on aga kokku monteeritud Liivimaa tehases valmistatud malmplaatidest.

Kalendri on kujundanud Anneliis Aunapuu.

Vaata lisa - http://www.anneliisaunapuu.com/#KALENDER_tuletornid


Tuesday, May 24, 2011

Uus raamat! Ilmar Tomusk "Inglid kuuendas b-s"




INGLID KUUENDAS B-S

Ilmar Tomusk
illustreerinud Hillar Mets

Kõik selle raamatu kaante vahel olevad lood ei ole päriselt juhtunud. Õigupoolest on paljud neist küll päriselt juhtunud, kuid vahest natukene teistmoodi, kui Ilmar Tomusk on kirja pannud.
Mis saab väiksest Jürgenist, kes ei oska esimesse klassi minnes isegi oma nime kirjutada?
Kuidas läheb perel, kus isa on kaotanud töö ning pank tahab nende korteri müüki panna?
Mismoodi lõpeb terve klassitäie lastega merehätta jäänud laevaloksu merereis?
Mis juhtub tüseda ärahellitatud memmepojaga pärast seda, kui ema on ostnud talle hamstri?
Inimeste kõrval tegutsevad raamatus ka putukas, paar neljajalgset ja õige mitu tiivulist tegelast. Viimastele mõeldes huvitas autorit kõige rohkem küsimus, kas kuuendas b-s õpivad tõepoolest mõned päris ehtsad inglid?


Kirjastus Tammerraamat.




Tuesday, January 11, 2011

Tuesday, November 30, 2010

Tobias ja teine B






Tobias ja teine B

Piret Raud

Tobias käib teises klassis ja tal on palju toredaid sõpru. Näiteks Uku, kellel on siga nimega Nossu ja pikkade juustega muistsed esivanemad. Või Linda, kes oskab balletti ja teab, mis tähendab „autogramm”. Või hoopis Gregor, kes on küll kohutavalt riiakas, ent sellest hoolimata lahe kaaslane.
Üheskoos võtavad lapsed nii mõndagi naljakat ette ja kuigi kõik ei pruugi just alati niimoodi laabuda, nagu algselt plaaniti, lõpeb kõik ikkagi hästi.
Tänase päeva Eesti koolilaste elu on kirjeldatud suure soojuse ja heatahtliku huumoriga ning see pakub mõnusat äratundmist kõigile.

Kirjastus Mustvalge





Illustratsioonid lasteajakirjale Täheke.











Sunday, October 3, 2010

Suvi







Kopli tänav

„Koolipapa perekohvik“ Kopli tänaval

„Keina Maarahwa Kohwik“



"Rootsi kohvik"

„Romantiline Rannatee“





"Mamma Mia"
Päevasaare pealinna kohvikutuur
Hiidlaste suve tippsündmusel näidati vanakraami ja kodust hubasust, vihjates ka saarlaste haardele Gotlandist Vahemereni välja.
Augusikuu esimesel laupäeval, vahemereväärilises suvelõõsas oli hulk rahvast kogunenud Hiiumaa (Dagö ehk Päevasaare) pealinna südamesse. Oodati, et linnapea kuulutaks avatuks Kärdla suve tippsündmuse, kohvikutuuri. Püünele ei roninud aga tüse veteran, vaid hoopis noor mees, Kosovo ja Afganistani sõjaväljadel karastunud Georg Linkov. (Pähe tikkus mõtteseos, et erinevalt mõnest suurest linnast on väiksemate linnade peadeks tõstetud noored mehed, kellel näib jätkuvat energiat ja tahtmist asju õiges suunas liigutada. Jõudu neile vastu seismaks võimu ahvatlustele...)
Avamise käigus hakkas selguma ka kohvikutuuri olemus. Üritusel, mida korraldati Hiiumaa Turismiliidu juhi Ly Kauksi eestvedamisel nüüd neljandat korda, pakutakse viieteistkümnes väljavalitud paigas (enamasti koduaedades) päeva jooksul möödakäijatele kohvi, kosti ja värvikaid elamusi. Linnapea tervitas Kärdla kui „kohvilähkrite linna“ poolt kõiki Hiiumaa „teisi rahvusi“, kel on ajalooliselt välja kujunenud omad hüüdnimed. Näiteks teiseks suuremaks seltsinguks on Käina kandi „odratolgused“. Eks nimi tule eelistustest – õllevirdega harjunud maarahvas pidas saksikuma linnarahva kohvilembust peenutsemiseks ning nimetas nende lemmikvedelikku arvustavalt lehmamustaks. Rahvamassi tervitades loetles linnapea teisigi seltsinguid; kohal olnud palju "võsahiidlasi", aga kõige rohkem muidugi "suvehiidlasi", kes on läinud Hiiumaalt vaikust ja rahu otsima.
Kõik viieteistkümmend kohvikupidajat said linnapea käest oma paiga tähiseks ürituse sümboli – pitsilise päevavarju. Muide, päevavarjud oli pitsilise katte saanud ühe kohaliku proua käe all... Külalistele jagati legendiks linna kaardid, kuhu olid märgitud kõik 15 tulipunkti. Ning tasahilju hargnesid huvilised linna peale laiali. "Umbes kolmandik on omad, ülejäänud on külalised," hindab linnapea rahvahulka.
Miks siis 15? Kas rohkem tahtjaid ei ole? „On ikka, meil oli siin tihe konkurss, pakkujad pidid selge imago looma. Leiame, et rohkemaks neid paiku ka ajada ei saa, siis läheb hirmsaks traageldamiseks,“ põhjendab linnapea. Pigem on 15 juba selline kogus, mis vajab soojendust ja järelpidu. Nii alustaski päeva juba varahommikul Ave Alavainu kahetunnine „Kohvilähker“ ning lõpetuseks pakkus praamiootajatele lohutust „Krt, veel üks kohvik“ Heltermaa käsitöökaubamajas.
Kohvipaikades pakuti teatraalseid meeleolusid. Nukuteatri esisel liikusid haaremipükstes tilisevaservaliste rättidega neiud, kutsudes idamaisesse kohvikusse "Fattima". Ahvatlusteks kuld-kard, vesipiibud ja halvaa. Kohvikuks „Mamma Mia“ maskeerunud sadamakõrtsi ümber kaikus Kreeka muusika, maja ees tossavast välikatlast jagas kulbiga vehkides lambasuppi kreeka kokapoisiks maskeerunud Maalehe peatoimetaja Aivar Viidik. Vetelpäästesadama esisel oli avatud kohvik „Vanamees ja Meri“, kus võrgukuhjade ja paadipõhjade vahel pakuti suitsulesta.
Vanavara austavatel hiidlastel oli igas hoovis välja panna põnevaid vanu tööriistu ja muud kodukraami. Mitmes paigas oli külastajatel teretulnud kätepesuvõimalus, vana aja moodi kauss pingil, kõrval kann veega, seep ja tikitud käterätik...
Terve Kopli tänav oli liitunud „Koolipapa perekohvikuks“, kandes seda austavat nime ajaloolistel põhjustel. Seal oli välja seatud Kevadet meenutavaid vanu kooliasju ja ka vana viiul, ühtlasi tõestati, et maja vana harmoonium veel täit häält teeb. Tihedas eeskavas tutvustati muusika kõrval ka koha ajalugu ja vanu koolimälestusi. Muusikahindajate hulgas oli näha ka pärishiidlast Erkki- Sven Tüüri.
Linna peal pakuti vanaemanostalgia kõrval ka isade nostalgiat – hambaarst doktor Jänes oli külla kutsunud Hundi ja sisse seadnud pelmeeni- ja teekohviku, lähedal bussijaamas oli avatud Кохвик Вакзал. Vanas elektrijaamas, kioskis "Patarei", pakuti jahutusvedelikke ja küpsiseid temaatiliste nimetustega nagu Jahe juhe, 4 wolti ja Elektrilöök... Ohtlikke küpsiseid krõbistamast leidsime ka „suvehiidlase“ Heiki Ernitsa, rääkimata sellest, et terve tuuri tegi kaasa „peaaeguhiidlane“ Hillar Mets.
Odratolgusedki (Käina rahvas) olid kohale tulnud, parki püstitatud telgid kandsid nime „Keina Maarahwa Kohwik“, lustiks klõbistas paar neidu seal kandleid. Aga kohvi asemel pakuti seal muidugi koduõlut, ube ja suitsusinki.
Saksikumat stiili esindas kalevivabriku-aegses Pikas majas kohvik „Parunite Balkon“. Ei puudunud ka trendikas ökokohvik "Kapsauss", kus lisaks kasulike taimede tutvustamisele määrati soovijate biomarkerit (bioolendi biotoiduskeemi) ning tehti massaaži.
Esmakordselt olid ühe kohviku üles pannud ka maarotid Pärnust, kes meelitasid oma mereäärsesse telki „Romantiline Rannatee“ kuivatatud tuulehaugide ja romantilise meeshäälega. Rahvusvahelisust ja ülemerehõngu tõid sisse paigad "Rootsi kohvik" ja „7 ühe hoobiga“, kellel teemaks 7 suuremat Läänemere saart. Tolles aias kõlas võõrkeelne laul ja skandinaaviapärane viiulimäng, vahele pajatas jutuvestja naabermererahvaste lugusid. Et kohvikulaupäev hiljem unenäona ei näiks, võis sealt koju kaasa osta näiteks purgi Gotlandi põldmarjamoosi. Hea on.
Loo autor Tahkuna tuletorni jalamil. Mõni hetk enne vabaõhuetenduse algust.

Tuulesaared. Theatrumi vabaõhuetendus Tahkuna tuletorni õuel

Teatrilava Tahkuna tuletorni õuel



Tahkuna tuletorn Hiiumaal

Suvine kinopäev Tallinnas