Tuesday, November 30, 2010

Tobias ja teine B






Tobias ja teine B

Piret Raud

Tobias käib teises klassis ja tal on palju toredaid sõpru. Näiteks Uku, kellel on siga nimega Nossu ja pikkade juustega muistsed esivanemad. Või Linda, kes oskab balletti ja teab, mis tähendab „autogramm”. Või hoopis Gregor, kes on küll kohutavalt riiakas, ent sellest hoolimata lahe kaaslane.
Üheskoos võtavad lapsed nii mõndagi naljakat ette ja kuigi kõik ei pruugi just alati niimoodi laabuda, nagu algselt plaaniti, lõpeb kõik ikkagi hästi.
Tänase päeva Eesti koolilaste elu on kirjeldatud suure soojuse ja heatahtliku huumoriga ning see pakub mõnusat äratundmist kõigile.

Kirjastus Mustvalge





Illustratsioonid lasteajakirjale Täheke.











Sunday, October 3, 2010

Suvi







Kopli tänav

„Koolipapa perekohvik“ Kopli tänaval

„Keina Maarahwa Kohwik“



"Rootsi kohvik"

„Romantiline Rannatee“





"Mamma Mia"
Päevasaare pealinna kohvikutuur
Hiidlaste suve tippsündmusel näidati vanakraami ja kodust hubasust, vihjates ka saarlaste haardele Gotlandist Vahemereni välja.
Augusikuu esimesel laupäeval, vahemereväärilises suvelõõsas oli hulk rahvast kogunenud Hiiumaa (Dagö ehk Päevasaare) pealinna südamesse. Oodati, et linnapea kuulutaks avatuks Kärdla suve tippsündmuse, kohvikutuuri. Püünele ei roninud aga tüse veteran, vaid hoopis noor mees, Kosovo ja Afganistani sõjaväljadel karastunud Georg Linkov. (Pähe tikkus mõtteseos, et erinevalt mõnest suurest linnast on väiksemate linnade peadeks tõstetud noored mehed, kellel näib jätkuvat energiat ja tahtmist asju õiges suunas liigutada. Jõudu neile vastu seismaks võimu ahvatlustele...)
Avamise käigus hakkas selguma ka kohvikutuuri olemus. Üritusel, mida korraldati Hiiumaa Turismiliidu juhi Ly Kauksi eestvedamisel nüüd neljandat korda, pakutakse viieteistkümnes väljavalitud paigas (enamasti koduaedades) päeva jooksul möödakäijatele kohvi, kosti ja värvikaid elamusi. Linnapea tervitas Kärdla kui „kohvilähkrite linna“ poolt kõiki Hiiumaa „teisi rahvusi“, kel on ajalooliselt välja kujunenud omad hüüdnimed. Näiteks teiseks suuremaks seltsinguks on Käina kandi „odratolgused“. Eks nimi tule eelistustest – õllevirdega harjunud maarahvas pidas saksikuma linnarahva kohvilembust peenutsemiseks ning nimetas nende lemmikvedelikku arvustavalt lehmamustaks. Rahvamassi tervitades loetles linnapea teisigi seltsinguid; kohal olnud palju "võsahiidlasi", aga kõige rohkem muidugi "suvehiidlasi", kes on läinud Hiiumaalt vaikust ja rahu otsima.
Kõik viieteistkümmend kohvikupidajat said linnapea käest oma paiga tähiseks ürituse sümboli – pitsilise päevavarju. Muide, päevavarjud oli pitsilise katte saanud ühe kohaliku proua käe all... Külalistele jagati legendiks linna kaardid, kuhu olid märgitud kõik 15 tulipunkti. Ning tasahilju hargnesid huvilised linna peale laiali. "Umbes kolmandik on omad, ülejäänud on külalised," hindab linnapea rahvahulka.
Miks siis 15? Kas rohkem tahtjaid ei ole? „On ikka, meil oli siin tihe konkurss, pakkujad pidid selge imago looma. Leiame, et rohkemaks neid paiku ka ajada ei saa, siis läheb hirmsaks traageldamiseks,“ põhjendab linnapea. Pigem on 15 juba selline kogus, mis vajab soojendust ja järelpidu. Nii alustaski päeva juba varahommikul Ave Alavainu kahetunnine „Kohvilähker“ ning lõpetuseks pakkus praamiootajatele lohutust „Krt, veel üks kohvik“ Heltermaa käsitöökaubamajas.
Kohvipaikades pakuti teatraalseid meeleolusid. Nukuteatri esisel liikusid haaremipükstes tilisevaservaliste rättidega neiud, kutsudes idamaisesse kohvikusse "Fattima". Ahvatlusteks kuld-kard, vesipiibud ja halvaa. Kohvikuks „Mamma Mia“ maskeerunud sadamakõrtsi ümber kaikus Kreeka muusika, maja ees tossavast välikatlast jagas kulbiga vehkides lambasuppi kreeka kokapoisiks maskeerunud Maalehe peatoimetaja Aivar Viidik. Vetelpäästesadama esisel oli avatud kohvik „Vanamees ja Meri“, kus võrgukuhjade ja paadipõhjade vahel pakuti suitsulesta.
Vanavara austavatel hiidlastel oli igas hoovis välja panna põnevaid vanu tööriistu ja muud kodukraami. Mitmes paigas oli külastajatel teretulnud kätepesuvõimalus, vana aja moodi kauss pingil, kõrval kann veega, seep ja tikitud käterätik...
Terve Kopli tänav oli liitunud „Koolipapa perekohvikuks“, kandes seda austavat nime ajaloolistel põhjustel. Seal oli välja seatud Kevadet meenutavaid vanu kooliasju ja ka vana viiul, ühtlasi tõestati, et maja vana harmoonium veel täit häält teeb. Tihedas eeskavas tutvustati muusika kõrval ka koha ajalugu ja vanu koolimälestusi. Muusikahindajate hulgas oli näha ka pärishiidlast Erkki- Sven Tüüri.
Linna peal pakuti vanaemanostalgia kõrval ka isade nostalgiat – hambaarst doktor Jänes oli külla kutsunud Hundi ja sisse seadnud pelmeeni- ja teekohviku, lähedal bussijaamas oli avatud Кохвик Вакзал. Vanas elektrijaamas, kioskis "Patarei", pakuti jahutusvedelikke ja küpsiseid temaatiliste nimetustega nagu Jahe juhe, 4 wolti ja Elektrilöök... Ohtlikke küpsiseid krõbistamast leidsime ka „suvehiidlase“ Heiki Ernitsa, rääkimata sellest, et terve tuuri tegi kaasa „peaaeguhiidlane“ Hillar Mets.
Odratolgusedki (Käina rahvas) olid kohale tulnud, parki püstitatud telgid kandsid nime „Keina Maarahwa Kohwik“, lustiks klõbistas paar neidu seal kandleid. Aga kohvi asemel pakuti seal muidugi koduõlut, ube ja suitsusinki.
Saksikumat stiili esindas kalevivabriku-aegses Pikas majas kohvik „Parunite Balkon“. Ei puudunud ka trendikas ökokohvik "Kapsauss", kus lisaks kasulike taimede tutvustamisele määrati soovijate biomarkerit (bioolendi biotoiduskeemi) ning tehti massaaži.
Esmakordselt olid ühe kohviku üles pannud ka maarotid Pärnust, kes meelitasid oma mereäärsesse telki „Romantiline Rannatee“ kuivatatud tuulehaugide ja romantilise meeshäälega. Rahvusvahelisust ja ülemerehõngu tõid sisse paigad "Rootsi kohvik" ja „7 ühe hoobiga“, kellel teemaks 7 suuremat Läänemere saart. Tolles aias kõlas võõrkeelne laul ja skandinaaviapärane viiulimäng, vahele pajatas jutuvestja naabermererahvaste lugusid. Et kohvikulaupäev hiljem unenäona ei näiks, võis sealt koju kaasa osta näiteks purgi Gotlandi põldmarjamoosi. Hea on.
Loo autor Tahkuna tuletorni jalamil. Mõni hetk enne vabaõhuetenduse algust.

Tuulesaared. Theatrumi vabaõhuetendus Tahkuna tuletorni õuel

Teatrilava Tahkuna tuletorni õuel



Tahkuna tuletorn Hiiumaal

Suvine kinopäev Tallinnas

Thursday, July 8, 2010

Lõpuaktus

„Lõpuaktus” on lõbus lugu sellest, mis võib juhtuda ühe täiesti tavalise kooli lõpuaktusel. Raamat annab võimaluse rõõmsaks taaskohtumiseks Ilmar Tomuski eelmistest raamatutest pärit Volliga, kes on vahepeal paar aastat vanemaks ja kõvasti targemaks saanud. Samuti kohtute uuesti ka põhikooli seljataha jätnud Johannesega, kelle elust nii mõndagi põnevat välja koorub.

Lisaks nendele saate tuttavaks mitme asjaliku ametimehe, õpetaja ning terve trobikonna toredate poiste ja tüdrukutega, kelleta poleks lõpuaktuse korraldamisel lihtsalt mitte mingit mõtet.

Kirjastus "Tammerraamat"


Tuesday, May 4, 2010

Eurofamily


Humorous graphic design for advertising materials 2010.
Information Bureau of European Parliament in Estonia


Sunday, April 18, 2010

Making Money

Inglise keelest tõlkinud Allan Eichenbaum, kujundaja Hillar Mets
352 lk, kõva köide
Raamatu peategelaseks on juba "Postiteenistusest" tuttav Niiske von Lipwig. Postiteenistus on kenasti käima pandud ja Niiske hinge on asunud rahutus. Selle vaigistamiseks võtab ta ette kõikvõimalikke ohtlikke asju, sealhulgas ka Postimajja sissemurdmise. Siis aga kutsub patriits ta enda juurde ning pakub võimalust hakata juhtima Ankh Morporki panka, mille omanikeks on Pillava perekonna liikmed. Niiske keeldub, kuid leiab end ootamatult olukorrast, kus talle kuulub koer, kes on panga juhatuse esimees ja aktsiate suuromanik ning juhuks, kui ta peaks koerast keelduma, on sõlmitud leping Salamõrtsukate gildiga. Et asi oleks veelgi huvitavam, tulevad mängu Cosmo Pillava kinnisideed, Ankh-Morporki kullavarud ja paberraha, preili Adora Belle Kallikese golemid ja üks ammusurnud võlur. Ja Niiskel pole vaja enam seiklusi otsida, sest need ajavad teda karjudes taga...

Ilmunud aprillis 2010

Kirjastus Varrak


Pictures for the Estonian version of the Discworld series by Terry Pratchett.


Thursday, April 1, 2010

Terry Pratchetti Kettamaailma kaaned. Cover illustrations for Terry Pratchett's Discworld series.

Kaanepildid Terry Pratchetti ligi neljakümnele raamatule.



Terry Pratchett "Koletislik rügement"
Pealkirjas mainitud koletislikku rügementi kuuluvad vampiir, troll, Igor, terve rida kiiksudega tegelasi ja noor tütarlaps, kes tahab minna oma venda otsima ning astub seepärast meheks riietatuna sõjaväkke. Nüüd juba Oliver Perksiks muutunud Polly ja teised saadetakse liituma peaaegu lakkamatult sõdiva Borogravia vägedega. Seersant Jackrum võtab uued sõdurid oma hoole alla ning juhib neid kõikvõimalikes seiklustes, mis neile osaks langevad. Nagu sageli Pratchetti Kettamaailma raamatutes, pole ka siin kõik päris nii, nagu pealt paistab.
lmunud juulis 2008
Kirjastus Varrak


Terry Pratchett "Ajavaras"
Ankh-Morporkis, kus on teatavasti kõik võimalik, saab üks kinnisidee all kannatav kellameister tellimuse erakordselt ilusalt naiselt, kelle jalad ei puuduta maad. Surm kutsub enda juurde oma lapselapse Susani, et talt üht teenet paluda, ning veidraid asju sünnib veel mitmes teiseski Kettamaailma paigas. Kuigi Kettamaailm on juba ennegi mitmel korral üle noatera hävingust pääsenud, kipub termin “ajaloo lõpp” sealsetele elanikele nüüd hirmuäratavalt reaalseks muutuma.
334 lk, kõva köide.
Ilmunud septembris 2007
Kirjastus Varrak

Terry Pratchett "Carpe Juglum"
Sedapuhku on Lancre'i kuningriigist saanud vampiiride ja nõidade võitluse tallermaa. Nanny Oggile ja Vanaema Weatherwaxile on lisandunud noor Agnes ja eks ole nõid ka kuninganna Magrat, kes peab nüüd nõiakunsti ja lapsekasvatamise ühendama. Vampiirid on aga nutikad ja tegelikult ei ole nad ka eriti surelikud, mis teeb neist lahti saamise raskemaks. Keset võitlust on sattunud veel ka preester Kangesti Kaer, kes avastab, et palve asemel kuluks talle ära hoopis kirves.
F-sari, 328 lk, kõva köide.
Ilmunud mais 2006
Kirjastus Varrak
Terry Prachett "Malakas"

Seekord ootab lugejat jälle kohtumine Ankh-Morporki linnavahtidega, kes on vahepealsete raamatute jooksul muutunud erakordselt multikultuurseteks. Vahtkonda kuuluvad päkapikud, trollid, zombid, veesülitid, libahunt ja uks pole päriselt suletud isegi vampiiridele. Nüüd aga seisab Sam Vimes silmitsi tõsise probleemiga, mis on alguse saanud Koomi orust, kus trollid varitsesid päkapikke või päkapikud varitsesid trolle. Igatahes käis seal sageli madin. See kõik oli aga ammu ja toimus kaugel. Nüüd aga peab Vimes lahendama üheainsa päkapiku mõrvajuhtumi, sest muidu läheb uuesti märuliks. Ja mitte kauges Koomi orus, vaid palju lähemal.
Ilmunud septembris 2009
Kirjastus Varrak



Terry Pratchett "Maskeraad"
Ankh-Morporki ooperimaja on suur majakolakas, mille soppides ajavad oma kahtlasi asju kapuutsidega varjud ja maskidega kogud ning kus noori süütuid sopraneid meelitab nende saatusele vastu koledasti vormist väljas õhtukleiti kandev kuri sepitseja.
Publiku hulgas on aga teravatipuliste mütsidega vanaprouad, kes krõbistavad maapähkleid ja tunnevad õhus läheneva katastroofi hõngu. Õhtu tõotab tulla tore ning Vanaema Weatherwax ja Nanny Ogg ei pettu - on nii muusikat kui mõrvu ja kõigil lõbu laialt.
F-sari, 288 lk, kõva köide.
Ilmunud mais 2005
Kirjastus Varrak

Terry Pratchett "Nähtamatud Akadeemikud"
Nähtamatu Ülikooli sisesoppidesse on ilmunud uus küünlaniristaja, härra Nap, kes paistab olevat oma tagasihoidlikust töökohast hoolimata ülimalt haritud ja räägib tõelise saksa kombel. Saatuse tahtel viib elu ta kokku öökööki raudse käega valitseva Glendaga ja Trevor Ustavaga, kelle isa oli saanud kuulsaks oma osavusega uues mängus, milles lüüakse palli jalaga. See mäng, mis elab tänavatel oma metsikut elu, on hakanud huvitama ka isand Vetinarit, kes on võtnud nõuks selle taltsutada ja reeglite abil köita. Selleks on tal vaja ka võlurite abi, kuid mitte nende võlukunsti, sest jalaga palli mängimisel on võlukunst rangelt keelatud.
Terry Pratchetti seni viimases Kettamaailma romaani mahuvad kõigi lugejate rõõmuks tõusev täht Ankh-Morporki moelavadel, kõikevõitev armastus, pirukate vastupandamatu vägi, jalgpallihuligaanide hirmuteod, eelarvamuste kahjulikkus, muidugi jalaga palli löömine ja veel palju muudki.
Ilmunud oktoobris 2010
Kirjastus Varrak

Terry Pratchett "Patrioot"
Ankh-Morporki ja Klatšia pealinna Al-Khali vahele kerkib järsku saar. Mõlemad linnad soovivad saart endale. Patriits lord Vetinaril pole õnnestunud veenda valitsusnõukogu, et jõu kasutamine pole kuigi hea mõte, eriti veel, kui sul seda jõudu ei olegi. Nii et õhus on sõda ja Vahtkonna komandör Samuel Vimes peab veel enne selle puhkemist välja selgitama, kes laskis maha Klatšia saadiku prints Khufurah' ja pani põlema saatkonna.
F-sari, 356 lk, kõva köide.
Ilmunud oktoobris 2005
Kirjastus Varrak
Terry Pratchett "Postiteenistus"

Sedapuhku tutvustab Terry Pratchett kõiki huvilisi Ankh-Morporki postiteenistusega. Et lood posti kättetoimetamisega olid kaksiklinnas leebelt öeldes kehvad, pakkus isand Vetinari postiülema kohta mehele, kelle nimi oli Niiske von Lipwig. Pakkus, on samuti leebelt öeldud, sest Niiskel keeldumise võimalust ei jäänud. Niiske, kes oli endine petis ja võltsija, pidi nüüd hoolitsema selle eest, et postiteenistus toimiks hoolimata sellsitest takistustest nagu vihm, rahe, lörts, koerad, Suure Toru kompanii, palgamõrtsukas ja Ankh-Morporki Postitöötajate Ordu Heatahtlik ja Sõbralik ühendus.
Ilmunud mais 2009
Kirjastus Varrak
Terry Pratchett "Rahategu"
Raamatu peategelaseks on juba "Postiteenistusest" tuttav Niiske von Lipwig. Postiteenistus on kenasti käima pandud ja Niiske hinge on asunud rahutus. Selle vaigistamiseks võtab ta ette kõikvõimalikke ohtlikke asju, sealhulgas ka Postimajja sissemurdmise. Siis aga kutsub patriits ta enda juurde ning pakub võimalust hakata juhtima Ankh Morporki panka, mille omanikeks on Pillava perekonna liikmed. Niiske keeldub, kuid leiab end ootamatult olukorrast, kus talle kuulub koer, kes on panga juhatuse esimees ja aktsiate suuromanik ning juhuks, kui ta peaks koerast keelduma, on sõlmitud leping Salamõrtsukate gildiga. Et asi oleks veelgi huvitavam, tulevad mängu Cosmo Pillava kinnisideed, Ankh-Morporki kullavarud ja paberraha, preili Adora Belle Kallikese golemid ja üks ammusurnud võlur. Ja Niiskel pole vaja enam seiklusi otsida, sest need ajavad teda karjudes taga...
Ilmunud aprillis 2010
Kirjastus Varrak

Terry Pratchett "Viies elevant"
Sedapuhku on seikluste keerises jälle Ankh-Morporki linnavahtide endine kapten Sam Vimes. Tal tuleb põgeneda elu eest. Alles ta oli hertsog ja suursaadik jõukas Uberwaldis, nüüd aga peab ta jõudma läbi metsa tsivilisatsioonini, sest muidu algab hirmus sõda. Lisaks ajavad teda taga libahundid, kes on üpris nutikad, ilma et see kahandaks nende verejanu. Nii et Vimes on järjekordselt täbaras olukorras ja võiks arvata, et peaks seda juba kurva paratamatusena võtma.
F-sari, 351 lk, kõva köide.
Ilmunud jaanuaris 2007
Kirjastus Varrak

Terry Pratchett "Vikatimees"
Kettamaailmas on Surm kadunud. Keegi ei tea, kus ta on. See toob muidugi kaasa teatava segaduse, mis tekib alati, kui mingi oluline mehhanism ühiskonnas toimimast lakkab. Samal ajal aga ilmub ühte väikesesse farmi kusagil pärapõrgus pikk ja sünge võõras, kes käib imeosavasti ringi vikatiga. Töökäsi on vaja ja lõikuseaeg läheneb, nii et tegevust tal jätkub…
308 lk, kõva köide, ümbrispaber.
Ilmunud augustis 2002
Kirjastus Varrak
Terry Pratchett "Öövahtkond"
Inglise keelest tõlkinud Allan Eichenbaum
Sam Vimes püüab vahistada psühhopaadist mõrtsukat, kuid satub hoopis äikesest tingitud ajanihke tõttu omaenda noorusaja Ankh-Morporkisse. See on linn, mida valitseb paranoiline patriits ja kus võimutsevad sadistidest eriteenistuse töötajad. Samil tuleb kanda hoolt selle eest, et tema noorem mina ellu jääks ning kehastada seersant Keeli, meest, kes oli talle nooruses õpetanud suurema osa tarkustest, mis teda hilisemas elus aitasid ja ta iseloomu kujundasid. Lisaks tuleb tal hakkama saada ülestõusuga, mille kulgu ta samuti juba ette teab. Kuid ajalool on alati varuks üllatusi ning nagu ajamungad ütlevad, leiab see ikka mingi tee oma sängi pöördumiseks.
F-sari, 368 lk, kõva köide.
Ilmunud jaanuaris 2008
Kirjastus Varrak


Monday, February 15, 2010

Kogu tõde Eestist - Hilarious Estonia

Keegi ei imesta, kui kohtab
seelikus meest või kui toidulauale
kantakse kausike auravate konnajalgadega.
Kohe on kõigile selge,
mis rahvaga tegu.
Mida ja kuidas teevad, mida
armastavad ja mida ei armasta
aga eestlased?
Kuidas nad välja näevad ja mida
söövad? Millega üllatavad?
Tekst: Rohke Debelakk
Eesti Instituut
Loe raamatut

Nobody is any longer taken aback if he
sees a man in a skirt,
or if a bowl of steaming frogs’ legs is
placed on the table.
No mys tery there,
people have got used to
many things like that.
So how do Estonians do things,
what do they like best and
what they are not so keen on?
What do they look like,
and what do they eat?
What is surprising about them?
Text by: Rohke Debelakk
Estonian Institute

Thursday, January 28, 2010

Arhiivifotod

Nukitsa konkurss 2018. 
Imar Tomusk ja Hillar Mets

Juss Piho näituse avamisel Viinistu kunstimuuseumis.

Suvestuudio 2017. Käsil on Ilmar Tomuski
"Ajarändurite" kolmanda osa illustreerimine.

Sõpradega Kaberneeme sadamas. Kõhud on koha kala täis.

Tütar Mari-Ell lõpetas TTÜ äriinfotehnoloogia. Cum laude.


Nukitsa konkurss 2016. Heiki Ernits ja Hillar Mets.

                               
Hommik suvekodus 1_2015


Hommik suvekodus 2_2015
   

Suvine veinimaitsmine meie terrassil.
Indrek, Sass, Anneliis, Ene, Mari-Ell,
Marek.

Sõpradega lestasöömine Lohusalu sadamas.
Raivo, Liis ja Anneliis.
Valgetähe teenetemärki vastu võtmas. 23. veebruar 2015.

Nukitsa konkurss 2014. Koos tütre Mari-Elliga.

 Nukitsa konkurss 2014. Hillar Mets, Ilmar Tomusk ja Heiki Ernits.
Pildil peaksid olema veel Kristiina Kass ja Janno Põldmaa.

Jõulud. Mia ja Mari-Ell

Mari-Ell ja Eesti vabariigi president.
Vastuvõtt gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanutele. 


Suvi_august 2012



Suvestuudio.


Puhkusel.


Suvine kinoskäik.


Eesti Päevaleht 2012.

Kodustuudios.


Näitus Eesti Lastekirjanduse Keskuses 2011.


Näitus 2011. Erkki ja Sass kaaluvad teose ostmist. Vajalik summa on portfellis.


Näitus 2011. Urmas Nemvalts annab jälle hea pildiidee.


Näitus 2011. Heiki Ernits ja Mait Kroonmann.


Näituse avamine 2011. Pildile on jäänud sõbrad Sass, Erkki ja Heigo.



Näitus koos eesti parima portretisti Aivar Juhansoniga Eesti Lastekirjanduse Keskuses. 3.-26. august 2011.
Kingikotid annab üle Viive Noor ja lilled Krista Ruuse.



Eesti Päevaleht 2010


Näitus Eesti Lastekirjanduse Keskuses 2010


Karikatuurivõistlus. 2001.
Tõsised karikaturistid, keda lehelugejad harva näo järgi tunnevad. Vasakult: Hugo Hiibus, Kuulo Vahter, Heiki Ernits, Aivar Juhanson, Margus Mets (see olen mina), Urmas Nemvalts (vaatab maha, sest sai kõige rohkem eripreemiaid) ja Aimar Juuse. Teet Malsroosi foto.

Urmas Nemvalts PM & Hillar Mets EPL. 2001.


Karikatuur Helsigin Sanomates 1990. Vene karu istub Estonia klaveril ja
tinistab balalaikat.

Lugu Maalehes 1995


"Tallinnfilmi sürrealistid" Vaasas 1989.

"Tallinnfilmi sürrealistid" oli 1980. aastate teise poole segases ja muutuvas kunstisituatsioonis "Eesti Nukufilmi" seltskonnast moodustunud vabarühmitus, mille aktiivne tegutsemine piirdus vaid kolme näitusega: 1986 Tallinnas Tantsutares, 1987 Tartu Kunstimuuseumis ja 1989 nime all ESTTRANSSÜRR kohvrinäitus Soomes, Vaasa festivali raames.
Rühmitusse kuulusid: Kalju KiviMati Kütt, Tõnu TaliveeRao Heidmets,Heiki ErnitsHillar MetsMiljard KilkRiho UntHardi VolmerPriit Pärn. Näitusega ESTTRANSSÜRR Vaasas liitus ka Vahur Kersna.

"Tallinnfilmi sürrealistid". Näitus Tantsutares 1986.
 Miljard Kilk, Mati Kütt, Hillar Mets, Rao Heidmets, Tõnu Talivee, Priit Pärn, Heiki Ernits. Foto Tõnu Talivee.


Ajakiri Pikker 1985.
Esiplaanil pikutamas Mets ja Trull.



Ajakiri Pikker 25. Viitna kõrtsi ees. Esiplaanil Kalju Kivi, Aarne Vasar,
Heiki Ernits, Hillar Mets, Mati kütt.